Štromka lood ja selle kihid

Ekskursioon näitab, kuidas erinevad osapooled ja kihistud – elanikud, infrastruktuur, poliitikad ja lood – omavahel seotud on ja kujundavad linnaosa, mis 1990. aastatel oli eriti halva mainega (“Копли не предлагать!” – “Ärge mulle Koplit pakkuge!”). Räägime, miks Štromkat võib käsitleda “intuitiivse naabruskonnana”, millel puuduvad ametlikud piirid, ning kuidas just see aitab luua omapärast kogukonda. Alates uutest arendustest ja transpordiprojektidest kuni igapäevaelu tegemisteni kogukonnas näeb, kuidas erinevad tegurid on omavahel seotud – sarnaselt protsessidega, mis toimuvad ka teistes linnades üle maailma, näiteks roheline gentrifikatsioon ja eluasemekriis. Štromka näitel arutleme, miks on oluline hoida ja kuidas kaitsta selliseid mitteformaalseid naabruskondi.

Tuure viib läbi Karina Vabson – Eesti Kunstiakadeemia urbanistika doktorant, kes uurib, kuidas teadmised, võimusuhted ja episteemiline õiglus (ehk kas inimeste kogemusi ja arvamust võetakse võrdselt arvesse) mõjutavad ruumiloomet. Lisaks töötab ta praktiseeriva antropoloogina Antropoloogia Keskuses, kus osaleb projektides, mis uurivad ühiskondlikke probleeme.