Meie vabatahtlik Anna Morozova käis Open House Valencias vabatahtliku vahetusega ning jagab meiega ka oma muljeid.
Olen osalenud Open House Tallinna (OHT) juures alates 2019. aastast, kuigi olen paar nädalavahetust vahele jätnud. OHT’i ajal olen töötanud giidi assistendina, giidina ja tõlgina ning kasutanud inglise, vene ja eesti keelt. Liitusin projektiga algselt selleks, et parandada oma eesti keele oskust, kuid see on andnud mulle palju enamat. Mulle meeldib see festival, sest see annab võimaluse näha linna ja selle elanikke uuest vaatenurgast.
Eelmisel aastal kuulsin vahetusprogrammist ja tahtsin loomulikult selles osaleda. Olin väga rõõmus, kui sain teada, et mind valiti Open House Valencia (OHV) programmis osalema. Sel aastal toimus OHV 24.–26. oktoobril. See oli juba seitsmes festival. Programmis oli üle 70 hoone ja 20 linnatuuri ning osales üle 300 vabatahtliku — nende hulgas 4 vahetusvabatahtlikku Eestist, Rootsist, Leedust ja Portugalist.
Kogemus erines Eesti omast palju.
Ajakava.
Oli 4 vahetust: reedel 16.00–19.00/20.00, laupäeval 10.00–14.00 ja 16.00–19.00, pühapäeval 10.00–14.00 (mõningate varieerumisega). Mõned hooned olid avatud vaid ühel või kahel vahetusel, mitte kogu festivali vältel. Enamikus kohtades ei olnud ekskursioonidel kindlat algusaega, mis andis külastajatele paindlikkust, kuid oli meie jaoks veidi segadust tekitav.
Programmis osalejad.
Festivalist võttis osa palju väikeettevõtteid: arhitektuuri- ja disainistuudiod, hostelid ja eramuuseumid. Sageli olid nende kohtade giidideks omanikud ise. Programmis olid ka erakorterid — näiteks külastasime ühe kohaliku kunstniku kodu, kus oli väga huvitav sisekujundus. Valencia on suur linn, kuid mitte pealinn, seega asuvad paljude suurte ettevõtete ja pankade peakontorid Madridis või Barcelonas — see võib selgitada ka hoonete valikut.
Keeled.
Peamiselt hispaania keel. Sel aastal korraldati esimest korda ametlikud ingliskeelsed ekskursioonid. Teisi keeli ei pakutud. Samas, kui mõni turist soovis ingliskeelset tuuri ja giid sai seda pakkuda, tehti seda tavaliselt rõõmuga.
Lisamaterjalid.
Brošüüre ei olnud — ainult trükitud kaart koos hoonete ja ekskursioonide loeteluga. Ja kuubikuid ei olnud! OHT asukohad on kaugelt palju paremini nähtavad. Neil on igal aastal ka uued T-särgid ja kotid erinevates värvitoonides. Muide, Leedus saavad festivali külastajad osta OH Vilniuse koti suveniiriks, mis on minu arvates tore mõte.
Vahetusvabatahtlikena töötasime laupäeva esimeses vahetuses neljas erinevas hoones giidi assistentidena. Reedel ja laupäeva õhtul oli meil võimalus külastada teisi OHV kohti ning pühapäeval osalesime ingliskeelsel jalutuskäigul, mis tutvustas 20. sajandi arhitektuuristiile ja arenguid.
Minu jaoks ei olnud see vahetus mitte ainult võimalus vabatahtlikuna välismaal tegutseda, vaid ka võimalus kohtuda toredate inimestega ja õppida midagi uut teistsugusest kultuurilisest vaatenurgast. See oli tõeliselt meeldejääv ja innustav kogemus. Aruteludes teiste vabatahtlikega mõistsime, kui erinevad võivad Open House’i üritused eri linnades olla. Olen selle võimaluse eest väga tänulik ning plaanin tulevikus proovida iseseisvalt osaleda OH Vilniuses. Ja muidugi ka OHT’l.
