On aeg tutvuda Open House Tallinna meeskonnaga. Oma mõtteid jagab kuraator Piibe Piirma.
Kes sa oled ja millega igapäevaselt tegeled?
Olen graafiline disainer, videokunstnik ja ülikooli õppejõud. Open House Tallinnaga (OHT) olen seotud juba seitsmendat aastat, lisaks teen giidituure Eesti Arhitektuurikeskuses. Nii et arhitektuur on kindlasti osa minu elust ja üks asi, mis mind siiralt paelub.
Kuidas jõudsid arhitektuuri, linnaruumi või disaini valdkonnani? Mis sind arhitektuuri juures kõige enam paelub?
Mind kutsus arhitektuuri valdkonda minu doktoritöö kaasjuhendaja Veronika Valk – tema jäägitu pühendumus ja lennukad ideed tekitasid minus vaimustust. Alguses aitasin korraldada Tallinna Arhitektuuribiennaali näitust, hiljem liitusin OHT-i tiimiga. Usun, et arhitektuur on meie elus väga olulisel kohal – see mõjutab meie heaolu, paistab silma, loob meeleolu ja kutsub avastama.
Milline koht Tallinnas paneb sind alati linna üle uuesti mõtlema?
Need on kindlasti piirkonnad ja hooned, mis ootavad oma paremat tulevikku (või vahel ka lammutamist). Mõtlen siin nõukogude aja pärandile, mille osas ollakse väga erinevatel seisukohtadel. Otsuseid mõjutavad sageli nii finantsilised võimalused kui ka soodne asukoht. Näiteks Linnahall, kus ma tihti tuure teen, paneb mind alati sügavalt mõtlema postmodernistlike ehitiste väärtuse üle meie arhitektuuriajaloos ja tänapäevas.
Milline ruum või hoone on sind viimasel ajal inspireerinud (Eestis või mujal maailmas)?
Külastasin umbes aasta tagasi Aarhusi Taanis. Mind avaldas sügavat muljet linna ajalooline punastest tellistest arhitektuur ja selle keskel asuv moodsa kunsti muuseum. See sobitus dünaamiliselt ajaloolisse keskkonda ning oma põnevate näitustega jättis mulle tugeva mulje. See ei ole küll arhitektuuriime, aga just õige suuruse ja ruumilahendusega moodne hoone, kus on hea olla.
Millises ajaloolises hoones ükskõik kus maailmas tahaksid sa ise elada või töötada?
Eelistaksin elada Eestis – siin on kohti, kus tahaksin pikemalt viibida ja tegutseda, väga palju. Tõenäoliselt valiksin mõne kena mõisa, sest olen meie mõisapärandi üle ääretult uhke. Teine küsimus on muidugi see, kui paljude praktiliste muredega peaks seal toime tulema. Vahva oleks ka elada näiteks Pärnu lähedal Antropoffi villas või Narva-Jõesuus mõnes väärikas puitpitsidega häärberis.
Millist muutust sa sooviksid tulevikus Tallinna linnaruumis näha?
Kui see oleks minu teha, mõtleksin põhjalikult, kas punaseks võõbatud rattateed aitavad ratturitel tegelikult paremini liigelda. Või kas see, et linnast korraga eemaldatakse kõik prügikastid ja uusi asemele ei tooda, on mõistlik otsus. Olen sageli mõelnud ka sellele, kes on need inimesed, kes täidavad kõik uued elamud ja büroopinnad, mis Tallinnasse kerkivad – kas tõesti kõik need hooned saavad elanike ja tegevustega täidetud?
Millist hoonet või tuuri soovitaksid sa sel aastal kindlasti külastada ja miks?
Mulle väga meeldib Pirita kloostri varemete kõrval asuv birgitiinide klooster – see on väärikas ja rahulik paik keset pealinna melu. Vastukaaluks võiks kindlasti minna kaema D-Terminali uut hoonet, sest ekskursioonide käigus pääseb sinna, kuhu tavaturist tavaliselt ei satu. Ja kolmandaks soovitan minna Noblessneri kvartalisse – seal on veel hooneid, mida arendajad pole puutunud ja mis kannavad endas rohkem kui saja aasta ajalugu.
