Pelgulinna Riigigümnaasium

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium (PERG) valmib 2023. aasta sügisel, kui korraga avatakse kolm riigigümnaasiumi Tallinnas – Mustamäel, Pelgulinnas ja Tõnismäel.

Pelgulinna riigigümnaasiumi puhul on tegu Eesti ühe suurima puithoonega. Hoone oluliseks tunnuseks saab olema liimpuidust ruumiline võrestik, mis muudab hoone fassaadi kolmemõõtmeliseks. Arhitektide soov (Arhitekt Must OÜ) oli muuta välise ja sisemise ruumi kokkupuutepunkt hägusaks. Sellest mõttest lähtuvalt istutatakse hoonesse sisse kolm elusat puud. Et välis- ja siseruume veel enam kokku liita, ümbritseb PERGi mitmeid tegevusi pakkuv väliala (Kino Maastikuarhitektid OÜ). See pargi-, spordi- ja näituste ala võimaldab korraldada välitöötunde ning on lisaks avatud kõigile huvilistele. Sisearhitektid (Pink OÜ) pakkusid hoone keskseks elemendiks välja vabavormse puidust astmestiku, kus igal inimesel on võimalus leida oma koht, olemise viis ja tegevus.

Pelgulinna riigigümnaasium saab olema omanäoline ja ühendav õpikeskkond enam kui tuhandele noorele – 10.-12. klasside õpilastele. PERG ei ole pelgalt koolimaja. PERG on haridus-, kultuuri- ja kogukonnakeskus, kus tegutsetakse koos ja paindlikult. Nagu ütleb ka üks PERGi põhimõtetest: Me ei tee igavat kooli ja igavalt, oleme julged.

Värskes hoones teevad tuure PERGi töötajad ja õpilased, kes räägivad selles hoones õppimisest ja töötamisest kui ka laiemalt PERGi eripäradest ja ühe uue kooli loomise võlust.

Jätkusuutlikud lahendused (Building Futures Together):

Kasutatud on kohalikku toorainet (kohalik puit), mis on loodud kestma generatsioone. See on parim viis puidu kasutamiseks. Väga hästi on läbi mõeldud varjestus (nii fassaadi kui ka automaatvarjestus).  Majas on sundtagastusega ventilatsioon, puudub teadlikult automaatjahutus. Hoone ümber on 360 rattakohta ja ainult 40 autokohta. 

Säilitatud on nii palju kõrghaljastust, kui selle tervislik olukord lubas. Juurde on istutatud lisaks mändidele palju täna kohalikult levivaid puid. Koolimaja hoovi istutatud rohkem kui 80 puud. Enamus hoovi ümbritseva väliala pinnast on graniitsõelmed, mis on tänaseni väiksema jalajäljega kui betoonplaat. Sademevete puhul immutatakse seda võimalikul palju samasse kohta, et ei pea puhta veega juurde kastma

Haljastustöödel on kasutatud sealt samast (ehitatud hoone ja teede-platside alt) kooritud mulda, mitte ei ole seda veetud minema ega transportinud hiljem mujalt uut haljastusmulda peale. Nii on kohalikelt taimedel lihtsam levimist jätkata.