On aeg tutvuda Open House Tallinna meeskonnaga. Esimesena jagab oma tegemisi ja mõtteid Open House Tallinna produtsent Aleksander Tali.
Kes sa oled ja millega igapäevaselt tegeled?
Olen disaini, infotehnoloogia, videokunsti ja ürituste produktsiooni taustaga. Valdavalt tegutsen viimases kolmes valdkonnas. Kõige pikemalt olen tegelenud ürituste korraldusega, mille esimese kogemuse sain Tartu Tudengipäevadel üle kümne aasta tagasi.
Kuidas jõudsid arhitektuuri, linnaruumi või disaini valdkonnani?
Disainivaldkonnaga puutusin esimest korda kokku, kui õppisin huvikoolis ehte- ja metallikunsti. Sealt arenes välja huvi disaini vastu laiemalt, eriti praktilise ja funktsionaalse disaini vastu. Sellest huvist jõudsin lõpuks ka arhitektuurini, küll aga alles aastaid hiljem.
Mind kõnetab arhitektuuri juures see, et see ei ole kunagi pelgalt vorm või esteetika, vaid inimeste jaoks loodud keskkond. Hea arhitektuur loob tingimused, kus on mugav, turvaline ja inspireeriv olla. Arhitektuur on ka nähtamatu kaaslane, mille peale me alati ei mõtle – see juhib meie liikumist, mõjutab meeleolu ja ruumitunnetust, toetab sotsiaalset kontakti ning loob tausta kõigele, mida linnas ette võtame.
Milline koht Tallinnas paneb sind alati linna üle uuesti mõtlema?
Kui peaksin valima ühe koha, siis selleks on Linnahall. See on tohutult võimas hoone, mis sunnib ikka ja jälle mõtlema, kuidas oskame või võiksime olemasolevaid võimalusi ning kultuuri- ja mälukihistusi linnas kasutada, et suurendada avaliku ruumi väärtust. Mind huvitavad ka vanad tööstusarhitektuuri piirkonnad ja nende tulevikuarendused – kuidas säilitada midagi minevikust, aga samas luua sinna uus ja elujõuline keskkond. Nende paikade juures mõtlen sageli, kuidas arendada neid nii, et need oleksid kaasavamad ning looksid suuremat praktilist väärtust linna tulevikule.
Milline ruum või hoone on sind viimasel ajal inspireerinud?
Tegu ei ole küll viimase aja kogemusega, aga esimesena tuli meelde Arvo Pärdi keskus. See on väga tundlikult loodusesse asetatud hoone, mis mõjub samal ajal nii hubasena kui ka avarana.
Millises ajaloolises hoones tahaksid sa ise elada või töötada?
Kui mõtlen ruumi peale, kus tahaksin tegutseda, siis haakun pigem keskkonnaga, kus erinevad loovad organisatsioonid ja inimesed puutuvad kokku, mitte ühe konkreetse hoonega. Näiteks sooviksin töötada mõnes tehnilises mõttes ajaloolises angaaris, laoruumis või garaažis, kuhu saaksin luua nii mõnusa töökeskkonna kui ka kasutada ruumi erinevate hobide jaoks.
Millist muutust sa sooviksid tulevikus Tallinna linnaruumis näha?
Soovin, et kõik uued riiklikud kultuuriobjektid, mida rajatakse, oleksid võimalikult kaasavad, kasulikud, funktsionaalsed ja läbimõeldud kõigi osapoolte vajadustega, kes neid kasutada võivad. Soovin, et kõik arendused (sh infrastruktuuriarendused linnaruumis, näiteks putukaväil või kergliiklusteed) keskenduksid rohkem inimkesksele disainile, looduse säilitamisele ning rohkemate funktsionaalsete haljasalade loomisele. Samas soovin, et säilitataks rohkem arhitektuurikihte ning integreeritaks taaskasutatud materjale ruumi loomisel.
Millist hoonet või tuuri soovitaksid sa sel aastal kindlasti külastada ja miks?
Soovitan külastada meie välkloengute programmi, sest need on lühikesed, inspireerivad ning kindlasti õpetavad igale osalejale midagi uut ja erilist seoses linnaruumiga.
Lisaks soovitan proovida siseorienteerumist. See on ainulaadne viis, kuidas teha sporti linnaruumis, tunnetada linna teisiti ja samal ajal avastada hooneid.
Hoonete tuuride osas soovitan tänavu astuda rohkem kesklinnast välja ja tutvuda piirkondadega, kuhu pole ehk varem sattunud, näiteks Kopli lasteaed, MURG ehk Mustamäe Riigigümnaasium ja Rahvusraamatukogu Hoiuraamatukogu.
Kogu hoonete programmi avalikustame 26. augustil. Lisaks hoonetuuridele toimuvad välkloengud ja eriekskursioonid, mille täpsem info avalikustub septembris. Festival on tasuta, kuid osa tuuridest eeldab eelregistreerimist. Registreerimine avaneb 11. septembril kell 18 Fienta keskkonnas.
